kolmapäev, 30. detsember 2009

Kihnu maalammas

Lambad Kihnus, tumedad tõenäoliselt maalambad.

Olen maalambast juba ammu kirjutada tahtnud, aga ikka edasi lükanud, sest kogu see värk on natuke segane. Üks ütleb, et maalammas on olemas, teine väidab, et pole... Kuna viimasel ajal on ajakirjanduses päris mitu juttu ilmunud, siis saab vähemalt viited siia kirja.

Oktoobrikuu Eesti Looduses oli kaks pikka artiklit - Anneli Ärmpalu-Idvandi jutt kihnu maalambast ja Urmas Saarma artikkel Eesti põlistõugude kohta. Viimases esitati väga selgelt Soomes tehtud geneetiliste uuringute tulemused, mille põhjal on Eesti põlistõugu lambad (Kihnu, Ruhnu, Saare ja Hiiu maalambad) selgelt eristunud kultuurtõugudest.

Aga mida ei ole, on ametlik tunnustus. Võib vist öelda, et maalammas eksisteerib de facto, aga ei eksisteeri de jure. Kihnu maalambakasvatajate seltsi aktivistide ning veterinaar- ja toiduameti ametnike erinevatest seisukohtadest võib lugeda 10. detsembri Maalehes ilmunud artiklist "Kihnu maalammas peab saama ohustatud tõuks". Peamine probleem seisneb selles, et maalamba kasvatajad soovivad, et kihnu maalammas registreeritaks kohe ohustatud tõuna. Ent ametnike arvates oleks õige tee need lambad esmalt uue tõuna registreerida ja alles seejärel ohustatud tõuks tunnistada.

Maalamba villa kohta on minu meelest parim kirjutis ajakirja Käsitöö 2008. aasta talvenumbris ilmunud Gilleke Kopamehe artikkel "Eestimaa oma lammas". Kui eelnevalt mainitud kirjatükkides üldiselt vaid idealiseeritakse maalamba villa kui midagi uskumatult suurepärast (tsiteerides Maalehe artiklit: "Käsitöölised, kes on kord kihnu maalamba villast lõngu kasutama hakanud, muud enam ei tahagi"), siis Gilleke läheneb sellele teemale palju detailsemalt, kirjeldades viit maalammaste villa tüüpi, mis kõik sobivad erinevateks otstarveteks. Ka oma kogemustest võin kinnitada, et maalammaste vill on tõeliselt seinast seina.

Kihnu (ja teiste) maalammaste villa peamiseks tunnuseks on kahekihilisus. Vill koosneb pikemast, jämedama ja jäigema kiuga pealiskarvast ning pehmest alusvillast. Et jutt seekord väga pikaks ei veniks, kirjutan kahekihilise villa käsitlemisest ja ketramisest ühes järgmistest postitustest.

neljapäev, 17. detsember 2009

Jõululaat Steineri aias

Klikka flaieril, et suuremalt näha

EMHI lubab laupäevaks 10-16 kraadi külma... Eks peab kaks paari karupükse panema :) Ketruskambri naised on laadal igatahes täiskomplektis väljas.

Hiljem: lõpptulemus oli muidugi see, et väljas olid vaid meie suured plakatid ja ise istusime Kambris soojas... Julika ja Merike väitsid, et juba plakatite panemise ajal tahtis külm ära võtta.

esmaspäev, 7. detsember 2009

Kes on kiirem

Ma sattusin Ravelry's ühe (väidetavalt vana) ütluse peale:

"On vaja seitset kudujat, et pidada sammu ühe ketrajaga, ning on vaja seitset ketrajat, et pidada sammu ühe kangakudujaga."

Nüüd ma siis tean, miks mulle kudumine ei meeldi :) See on aeglane :D

pühapäev, 6. detsember 2009

Maarja-Magdaleena Gild

Juba paar nädalat on Pärnu vanalinnas olnud avatud selline tore koht nagu Maarja-Magdaleena Gildi maja. Lisaks teistele toredate meistrite-käsitööliste kodadele ja tubadele tuleb sinna ka väike Ketruskamber! Tegutsema asume seal mina, Julika ja Merike. Järgmise nädala jooksul sätime end sisse. Mina igatahes olen väga-väga põnevil :) Mis on ka mõistetav - pole ma ju peaaegu viis aastat kuskil tööl "käinud". Ning mõte sellest, et saaksin paar päeva nädalas mitu tundi järjest midagi teha, ilma et vahepeal lapsukestega asjatama peaks, on tõeliselt ahvatlev.

"Ametlikult" avame oma kambri 12. detsembril, mil kogu majas on avatud töötubade päev. Siis võib kella 11-15 vahel sisse astuda ja sümboolse summa eest etteantud teemadel veidi juhendamist saada. Meie juurde on teretulnud need, kes tahaksid õppida:
- kedervarre või vokiga ketramist,
- käsi- või trummelkraasiga kraasimist,
- villakammidega kammimist.

Edaspidi püüame oma Kambri gildimaja lahtioleku ajal avatud hoida, kuid tõenäoliselt pole see 100% võimalik. Seega paneme Julikaga blogidesse jooksvalt infot ülesse, kes mis päeval ja mis ajal kohal on. Loomulikult võib ka kirjutada või helistada ja otse järgi küsida, allpool meie kontaktandmed.

Liis Luhamaa - 53428318, loodusvarvid (at) gmail (punkt) com
Julika Roos - 5218299, julika (at) jaanitalu (punkt) eu,
Merike Bakhoff - 56628445, bakhoffmerike (at) hot (punkt) ee